Kokkupuude asbestiga ei põhjusta tavaliselt kohe sümptomeid. Asbestihaiguste sümptomid, nagu hingeldus, pikaajaline köha, valu rinnus ja väsimus, ilmnevad tavaliselt alles aastakümneid pärast kokkupuudet, sageli 10–40 aasta või veelgi pikema aja pärast. Kui sul on sümptomid ja varasem kokkupuude asbestiga, räägi arsti või töötervishoiuarstiga. Onelab on labor ega anna meditsiinilist nõu.
Selles artiklis räägime, kuidas asbestiga kokku puututakse, milliseid haigusi asbest võib põhjustada, miks sümptomid tekivad viivitusega, kuidas asbestiliigid ohtlikkuse poolest erinevad ja kuidas remondi ajal kokkupuudet vältida.
Kuidas asbestiga kokku puututakse?
Kokkupuude asbestiga tähendab asbestikiudude sissehingamist. Kiud satuvad õhku, kui asbesti sisaldavat materjali lõhutakse: lihvitakse, puuritakse, saetakse, piigitakse või lammutatakse. Terve ja puutumata materjal ei ole ohtlik, sest kiud püsivad materjaliga seotuna.
Sissehingatud kiud võivad jõuda sügavale kopsudesse ja kopsukelmesse ning osa neist jääb organismi alatiseks. Terviserisk suureneb koos kokkupuute hulga ja kestusega. Suurim risk on olnud neil, kes on pikka aega asbestiga töötanud, näiteks ehitus-, isolatsiooni- ja laevatehasetöödel.
Kiud võivad levida ka mujale: tolmused töörõivad, tööriistad ja halvasti koristatud remonditolm võivad kanda kiude koju ja panna ohtu teised pereliikmed. Seetõttu eraldatakse lammutustööde ala ja tolm koristatakse nõuetekohaselt.
Milliseid haigusi võib asbest põhjustada?
Asbestiga seotud haigused mõjutavad peamiselt kopse ja kopsukelmet. Olulisemad neist on järgmised.
Asbestoos
Asbestoos on kopsu sidekoe armistumine ehk kopsufibroos, mis tuleneb tavaliselt pikaajalisest ja suurest kokkupuutest. See areneb aeglaselt ja halvendab kopsude talitlust.
Pleuranaastud ja kopsukelme paksenemine
Pleuranaastud on kopsukelmes tekkivad lubjastunud või sidekoelised muutused. Need on kõige sagedasem asbestiga kokkupuute tunnus ja leitakse sageli juhuslikult röntgenpildilt. Naastud ise tavaliselt sümptomeid ei põhjusta, kuid need näitavad varasemat kokkupuudet. Ulatuslikum kopsukelme paksenemine võib hingamist raskendada.
Kopsuvähk
Asbest suurendab kopsuvähi riski. Suitsetamine suurendab riski märkimisväärselt, sest asbesti ja tubaka koosmõju on palju suurem kui kummalgi eraldi. Seetõttu on suitsetamisest loobumine asbestiga kokku puutunud inimese jaoks üks olulisemaid asju.
Mesotelioom
Mesotelioom on harvaesinev vähk, mis tekib kõige sagedamini kopsukelmes ja mõnikord kõhukelmes. Enamik juhtudest on seotud varasema kokkupuutega asbestiga ning aeg kokkupuutest haigestumiseni on tavaliselt väga pikk.
Asbesti sümptomid: kuidas haigused avalduvad?
Asbestihaigustel ei ole omaseid sümptomeid, mida teistel haigustel ei esineks. Sümptomid meenutavad teisi kopsuhaigusi ja nende hulka võivad kuuluda näiteks:
- hingeldus, mis füüsilisel koormusel süveneb
- pikaajaline köha
- valu või pigistustunne rinnus
- väsimus ja vastupidavuse langus
- kaalulangus ilma selge põhjuseta.
Kuna sümptomid tekivad aastakümnete pikkuse viivitusega, ei ole nende põhjus iseenesestmõistetav. Ütle arstile, kui oled töötanud asbestiga või teinud lammutustöid vanades hoonetes. Tööga seotud kokkupuute hindamisel aitab töötervishoiuarst.
Puutusin remondi ajal korra asbestiga kokku. Mida teha?
Ühekordne lühiajaline kokkupuude, näiteks kui vana pahtlit on lihvitud teadmata, et see sisaldab asbesti, ei ole kohene hädaolukord. Asbestihaiguste risk on seotud eelkõige korduva ja pikaajalise kokkupuutega. Kokkupuudet tasub siiski alati vältida, kui see on võimalik, sest ohutut kokkupuute taset ei ole kindlaks määratud.
- Katkesta töö ja takista tolmu levimist teistesse ruumidesse.
- Ära kasuta tolmu koristamiseks tavalist tolmuimejat. Korista niiske lapiga ja paki prügi suletud kotti.
- Selgita enne töö jätkamist proovi abil välja, kas materjal sisaldab asbesti.
- Kui oled mures või sul on sümptomid, räägi arsti või töötervishoiuarstiga.
Ohututest töövõtetest räägime lähemalt artiklis asbest ja ohutus.
Kas kõik asbestiliigid on ühtviisi ohtlikud?
Kõik asbestiliigid on klassifitseeritud vähkitekitavaks ja ühtegi neist ei peeta ohutuks. Asbestimineraalid jagunevad kahte rühma, mille ohtlikkus erineb.
Krüsotiili ohtlikkus
Krüsotiil ehk valge asbest kuulub serpentiinide rühma ja on olnud ehitustoodetes kõige levinum asbestiliik. Selle kiud on käharamad ja väljuvad organismist kiiremini kui amfiboolasbesti kiud, mistõttu peetakse krüsotiili üldiselt mõnevõrra vähem ohtlikuks. Krüsotiil on siiski vähkitekitav ja võib põhjustada kõiki eespool nimetatud asbestihaigusi.
Antofülliidi ja teiste amfiboolide ohtlikkus
Amfiboolasbestide hulka kuuluvad krokidoliit, amosiit, antofülliit, tremoliit ja aktinoliit. Nende kiud on sirged ja nõelataolised ning püsivad kopsudes kaua. Amfiboole peetakse üldiselt krüsotiilist ohtlikumaks, eriti mesotelioomi riski osas. Antofülliiti kaevandati omal ajal ka Soomes ja seda võib leida näiteks vanadest pahtlitest ja massidest. Asbestiliikidest lähemalt lehel asbestiliigid.
Praktikas ei muuda erinevus tegutsemisviisi: kui materjalis tuvastatakse ükskõik millist asbesti, käsitletakse seda asbesti sisaldavana.
Parim kaitse on teave enne remonti
Kopsudesse jõudnud kiude ei saa sealt eemaldada, seega on kõige tähtsam kokkupuudet vältida. Kui hoone on ehitatud või renoveeritud enne 1994. aastat, selgita lammutatavate materjalide koostis välja enne, kui neid lõhud. Asbesti ei saa silmaga ära tunda, nagu selgitame artiklis kuidas asbesti ära tunda, seega annab kindluse ainult proov.
- Tee kindlaks materjalid, mida remont puudutab, näiteks pahtlid, plaatimisliimid, plastpõrandakatted ja plaadid.
- Võta igast erinevast materjalist kaitsevahendeid kasutades proov. Juhised leiad artiklist kuidas asbestiproovi võtta.
- Saada proov laborisse. Onelab analüüsib seda JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga standardi ISO 22262-1 järgi ja tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt proovi saabumise päeval.
- Kui asbesti tuvastatakse, teeb lammutustöö asbestilammutuseks volitatud ettevõte.
Suuremate remontide ja lammutusobjektide puhul on sageli vaja objektil tehtavat asbestiuuringut, mille teeb pädev kaardistaja kohapeal. Onelab on labor ja kohapealseid uuringuid teeb meie sõsarbränd AsbestiPro.
Analüüs maksab 39,90 € + km proovi kohta ja hind on sama 1–100 proovi puhul. Üle 100 proovi tellimuste hinnas saab kokku leppida eraldi. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis.