Asbesti kasutamine keelati Soomes 1994. aastal. Keelule eelnes kasutamise järkjärguline piiramine ning rusikareeglina peetakse silmas, et enne 1994. aastat ehitatud või renoveeritud hoonetes võib olla asbesti. Seepärast tasub enne remonti või lammutamist välja selgitada, kas vanad materjalid sisaldavad asbesti.
Mis on asbest?
Asbest on kuue mineraalkiu üldnimetus. Need jagunevad kahte põhirühma: serpentiinasbest, kuhu kuulub ainult krüsotiil, ja amfiboolasbestid, milleks on amosiit, krokidoliit, antofülliit, tremoliit ja aktinoliit. Krüsotiil on ajalooliselt olnud kaugelt kõige levinum asbestiliik. Kõik asbestiliigid on kantserogeensed. Loe lähemalt lehelt asbestiliigid.
Ehitusmaterjalidesse lisati asbesti muu hulgas tugevuse ja kuumakindluse parandamiseks. Probleem on kiudude väike suurus: kui materjal puruneb, võivad kiud koos sissehingatava õhuga kopsudesse jõuda. Kokkupuude asbestiga võib põhjustada raskeid haigusi, nagu asbestoos, kopsuvähk ja mesotelioom. Haigused avalduvad tavaliselt alles pika aja möödudes pärast kokkupuudet.
Millal asbesti kasutamine Soomes keelati?
Asbesti kasutamist piirati Soomes järk-järgult ja 1994. aastal kasutamine keelati. Piirangute ja keelu taga olid asbesti terviseohud. Asbestikeeld puudutas uute asbesti sisaldavate materjalide kasutamist. See ei kohustanud hoonetes juba olevaid asbestimaterjale eemaldama, mistõttu leidub neid endiselt paljudes majades, korterites ja muudes hoonetes.
Sellest tuleneb piir, mida praktikas kasutatakse tänaseni: kui hoone on ehitatud või renoveeritud enne 1994. aastat, võib selle materjalides olla asbesti. Ka uuemates hoonetes võib olla asbesti, kui remondi käigus on vanu materjale konstruktsioonidesse jäetud.
Millal kasutati asbesti kõige rohkem?
Soome ehituses kasutati asbesti laialdaselt alates 1920. aastatest kuni 1990. aastate alguseni. Eriti 1960.–1980. aastate hoonetes leidub asbesti paljudes eri materjalides. Tüüpilised kohad on:
- plaatimisliimid ja vuugisegud vannitubades ja köökides,
- seina- ja laepahtlid,
- plastpõrandakatted, vinüülplaadid ja nende liimid,
- torusoojustused,
- asbesttsementplaadid, näiteks eterniitplaadid,
- ventilatsioonikanalite soojustused ja tihendid.
Materjalid on sageli kihiti: sama sein või põrand võib olla eri aastakümnetel mitu korda üle kaetud. Täpsema loetelu leiad artiklist kus võib asbesti olla.
Kas vana maja tähendab alati asbesti?
Ei tähenda. Kuigi enne 1994. aastat ehitatud majas võib olla asbesti, ei sisalda kõik selle aja materjalid seda. Ühesuguse välimusega liim või pahtel võib ühes hoones sisaldada asbesti ja teises olla puhas.
Mõju on ka remondiajalool. Näiteks 1970. aastate maja vannituba võib olla 2000. aastatel uuendatud ning siis pärinevad selle pinnad keelujärgsest ajast. Teisalt võib uute pindade all olla vanu kihte, näiteks pahtlit või liimi, mis on paigale jäetud. Seepärast tasub iga eemaldatavat kihti eraldi hinnata.
Miks on aastal 1994 endiselt tähtsus?
Terve asbestimaterjal ei ole tavapärases elamises ohtlik, sest kiud on materjali seotud. Oht tekib siis, kui materjali lammutatakse, puuritakse, lihvitakse või purustatakse. Just nii juhtub remontide käigus ning remondid puudutavad sageli vanemaid hooneid, kus võib olla asbesti.
Seepärast nõuavad õigusaktid, et enne 1994. aastat ehitatud hoonetes selgitatakse enne lammutustöid välja asbesti esinemine. Olulisemad õigusaktid on seadus asbesti lammutustöödele esitatavate teatud nõuete kohta (684/2015) ja valitsuse määrus asbestitööde ohutuse kohta (798/2015). Selgitamiskohustus kehtib ka väikeste koduremontide puhul, kus eemaldatakse vanu materjale. Nõuded on karmistunud ELi asbestiga kokkupuute direktiivi (EL) 2023/2668 alusel: siduv piirväärtus 0,01 kiudu/cm³ kehtib kogu asbestitöö kohta alates 21.12.2025 ning alates 21.12.2026 tuleb õhuproovide kiud loendada elektronmikroskoobiga. Loe lähemalt artiklist asbest ja õigusaktid Soomes.
Aastaarv on siiski vaid suunav. See näitab, millal on põhjust asbesti kahtlustada, kuid mitte seda, kas just sinu plaatimisliim või pahtel sisaldab asbesti. Seepärast tasub eemaldatavad materjalid välja selgitada juba remondi planeerimise etapis, et ajakava ja kulud ei tuleks üllatusena.
Kuidas teada, kas su majas on asbesti?
Asbesti ei saa tuvastada palja silmaga, lõhna ega materjali katsumise järgi. Ehitusaasta näitab, kas on põhjust asbesti kahtlustada, kuid kindluse annab ainult laborianalüüs. Kui ehitusaasta ei ole teada, saab selle tavaliselt välja selgitada näiteks haldurilt, hoone dokumentidest või kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvest.
- Selgita välja ehitusaasta ja varasemate remontide aeg.
- Tuvasta materjalid, mida remont puudutab. Kui need pärinevad ajast enne 1994. aastat, lase need uurida.
- Võta väike proov, kaitstes end proovivõtu juhendi järgi. Mitmekihilisest konstruktsioonist võta kaasa kõik kihid.
- Saada proov laborisse ja oota tulemust enne lammutustööde alustamist.
Kui tulemus on positiivne, ära eemalda materjali ise. Asbesti sisaldava materjali lammutamine on loakohustuslik töö, mida võib teha ainult asbesti lammutustöödeks õigust omav ettevõte. Kui materjal on terve ja remont ei ole päevakorral, võib selle tavaliselt paigale jätta. Negatiivne tulemus tähendab aga, et materjali võib käsitleda tavapäraselt. Ulatusliku remondi puhul, kus eemaldatavaid materjale on palju, on tavaliselt vaja asbestiuuringut, mille käigus vaadatakse kõik võimalikud asbestimaterjalid süsteemselt läbi.
Onelab analüüsib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga, mis tuvastab kõik kuus asbestiliiki. Analüüs maksab 39,90 € + km proovi kohta. Sama hind kehtib 1–100 prooviga tellimustele ja üle 100 prooviga projektide puhul saab hinnas kokku leppida. Tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt samal päeval, kui proov laborisse jõuab. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad analüüsi tellida veebis ja proovi postiga saata.