Asbestikiud on looduses kiuna kristalliseerunud silikaatmineraali peen, pikk ja tugev kiud. Üksik asbestikiud on juuksekarvast mitu korda peenem ja palja silmaga seda ei näe. Asbestikiudude eripära on see, et kiukimbud lõhenevad pikisuunas üha peenemateks niitideks. Seetõttu eraldub purunevast asbestimaterjalist sissehingatavaid kiude, mis võivad jõuda sügavale kopsudesse.
Selles artiklis räägime, milline on asbestikiu ehitus ja suurus, miks seda ehitusmaterjalidesse lisati, millal kiud õhku vabanevad, mille poolest asbestikiud erineb mineraalvillast ja muudest kiududest ning kuidas labor selle tuvastab.
Milline on asbestikiud?
Asbest ei ole üks mineraal, vaid ühisnimetus kuuele silikaatmineraalile, mis on looduses kristalliseerunud kiuliseks. Sellist kiulist kasvuviisi nimetatakse asbestiformseks. Sama mineraal võib esineda ka tavalise, mittekiulise kivimina ja siis ei ole see asbest. Mineraalirühmade erinevustest räägime artiklis serpentiin ja amfibool ning kuus asbestitüüpi on tutvustatud lehel asbestitüübid.
Kimp, kiud ja fibrill
Asbestiniit, mida võib näha näiteks toormineraalis, on tegelikult kimp, milles on tohutu hulk paralleelseid kiude. Kui kimpu painutatakse, hõõrutakse või purustatakse, lõheneb see pikisuunas peenemateks kiududeks ja lõpuks üksikuteks fibrillideks. See omadus eristab asbesti enamikust muudest kiududest ja selgitab, miks sellest tekib nii kergesti sissehingatavat tolmu.
Kui väike on asbestikiud?
Õhumõõtmistel ja töötervishoius kasutatakse Maailma Terviseorganisatsiooni WHO määratlust, mille järgi loendatav kiud on üle 5 mikromeetri pikk ja alla 3 mikromeetri paks ning selle pikkuse ja paksuse suhe on suurem kui 3:1. Sellise suurusega kiud on sissehingatavad. Paljud asbestikiud on veel palju peenemad ja kõige peenemaid ei erista tavalise valgusmikroskoobiga. Seepärast on asbestikiudude tuvastamiseks vaja laborit.
Miks kasutati asbestikiudu ehitusmaterjalides?
Asbestikiudu segati juba valmistamisel väga paljudesse toodetesse selle omaduste tõttu.
- Kuuma- ja tulekindlus: asbest ei põle ja talub kõrgeid temperatuure. Seepärast kasutati seda isolatsioonides, tihendites ja tulekaitses.
- Tõmbetugevus: kiud sarrustasid tsementi, pahtleid, mörte, liime ja plastmasse umbes nagu armatuur betooni.
- Keemiline ja kulumiskindlus: asbestikiud talub paljusid kemikaale ja kulumist, mis sobis näiteks põrandakatetesse ja katusetoodetesse.
Valmistootes on kiud seotud tsemendi, bituumeni, liimi, pahtli või plastiga ja neid ei saa silmaga eristada. Asbesti sisaldav toode näeb välja samasugune kui asbestivaba, nagu kirjeldame artiklis asbesti äratundmine.
Millal vabanevad asbestikiud õhku?
Terve ja puutumata asbestimaterjal ei eralda üldjuhul kiude õhku, sest kiud jäävad materjali seotuks. Kiud vabanevad siis, kui materjal mehaaniliselt puruneb. Tüüpilised olukorrad on:
- lihvimine, puurimine, saagimine, piikamine ja freesimine
- plaatide, katete ja tahvlite eemaldamine ja lõhkumine
- pureneva materjali, näiteks vana torusoojustuse või pritsitud isolatsiooni, puudutamine ja kulumine
- kaua ilmastiku käes olnud asbesttsemendi murenenud pind, kui seda näiteks survepestakse või harjatakse
Kõvadest materjalidest, nagu asbesttsement, vinüülplaadid ja kivistunud liimid, vabaneb kiude peamiselt töötlemisel, kuid lihvimine ja saagimine vabastavad kiude ka neist. Pehmed ja purenevad materjalid, nagu osa torusoojustusi ja pritsitud tulekaitsekatteid, võivad tolmata juba kergest puudutusest.
Peened kiud on kerged, hõljuvad õhus kaua ja liiguvad õhuvooludega teistesse ruumidesse. Seepärast võimalikku asbestitolmu ei pühita ega imeta tavalise tolmuimejaga, vaid pinnad pühitakse niiske lapiga. Ruumi õhus olevad kiud selgitatakse välja õhuprooviga.
Miks on asbestikiud ohtlik?
Sissehingatud peened kiud võivad jõuda kopsude sügavaimatesse osadesse ja kopsukelmeni (pleurani) välja. Kiudude pikk ja peenike kuju ning vastupidavus raskendavad organismil nende eemaldamist ja osa kiude jääb kudedesse pikaks ajaks. Kõik asbestitüübid on vähkitekitavad. Asbestihaigused avalduvad tavaliselt alles pika aja möödudes pärast kokkupuudet. Neist räägime artiklis asbestiga kokkupuute sümptomid.
Kui oled mures võimaliku kokkupuute pärast, räägi arsti või töötervishoiuarstiga.
Mille poolest erineb asbestikiud muudest kiududest?
Hoonetes on mitmesuguseid kiude ja kõik kiuline ei ole asbest.
- Klaasvill ja kivivill: tööstuslikult valmistatud kiud, mida tehakse sulaklaasist või sulakivist. Nende kiud murduvad tavaliselt risti ega lõhene pikisuunas peenemaks. Mineraalvill võib ärritada nahka ja hingamisteid, kuid see ei ole asbest. Loe lähemalt artiklist kas villas on asbesti.
- Orgaanilised kiud: tselluloos, paber, puit, puuvill, juuksed ja taimekiud on koostiselt hoopis midagi muud kui mineraalkiud.
- Muud kiulised osakesed: ka asbestivabades materjalides võib olla kiulisi või nõelakujulisi osakesi, mis meenutavad mikroskoobis asbesti. Seepärast ei piisa tuvastamiseks ainult kujust, vaid vaja on ka keemilist koostist.
Kuidas labor asbestikiu tuvastab?
Onelab uurib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga. Skaneeriv elektronmikroskoop näitab kiu kuju ja proportsioone suure suurendusega, ka väga peenete kiudude puhul. Elementanalüüs (EDS) mõõdab kiu keemilist koostist, näiteks magneesiumi, räni, raua, kaltsiumi ja naatriumi osakaalu. Kuju ja koostise põhjal saab kiu tuvastada asbestina ja määrata, millise kuuest asbestitüübist on tegu. Materjaliproove analüüsitakse standardi ISO 22262-1 järgi.
Erinevaid analüüsimeetodeid võrdleme artiklis asbesti analüüsimeetodid ning seadme tööd kirjeldame lehel asbestiproovi analüüs.
Kui võtad materjaliproovi ise, eemalda väike tükk materjali rohkem lõhkumata kui vaja ja kasuta vähemalt FFP3-klassi respiraatorit. Juhised leiad artiklist kuidas asbestiproovi võtta.
Mida tulemus näitab?
Tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt proovi saabumise päeval ja see näitab, kas proovis tuvastati asbestikiude ja millisesse asbestitüüpi need kuuluvad. Kui asbesti tuvastatakse, planeeritakse materjali eemaldamine ja töötlemine asbestitööna ning lammutustöö teeb asbestilammutuseks volitatud ettevõte. Edasistest sammudest räägime artiklis positiivne asbestitulemus. Kui asbesti ei tuvastata, kehtib tulemus proovivõtukoha ja samasuguse materjali kohta.
Kui palju maksab asbestianalüüs?
Analüüs maksab 39,90 € + km proovi kohta ja hind on sama 1–100 proovi puhul. Üle 100 proovi tellimuste hinnas saab kokku leppida eraldi. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis ja saata proovi postiga laborisse.