Asbesti ajalugu Soomes: Paakkilast tänapäevani

4 min lugemisaeg
asbesti ajalugu Soomes
Telli asbestiproov · 39,90 €

+ km / proov · PDF-raport e-postiga proovi saabumise päeval

Asbesti kasutati Soome ehituses laialdaselt alates 1920. aastatest kuni 1994. aasta keeluni. Soome kaevandas ka oma asbesti: Paakkila antofülliidikaevandus Tuusniemis töötas aastatel 1918–1975 ja selle kiud läks peamiselt kodumaistesse ehitustoodetesse. Imporditud krüsotiili ja kodumaise antofülliidi tõttu leidub vanades hoonetes asbesti väga eri tüüpi materjalides ning seetõttu otsitakse seda enne remonti tänaseni.

Selles artiklis räägime, miks asbestist sai nii populaarne ehitusmaterjal, milline tähendus oli Paakkila kaevandusel, kuidas asbesti kasutus aastakümnete jooksul muutus ning kuidas maja enda ehitus- ja remondiajalugu aitab hinnata, kust asbesti otsida.

Miks sai asbestist nii populaarne materjal?

Asbestikiud on tugevad, mittepõlevad ning taluvad hästi kuumust ja kemikaale. Kiudu oli lihtne segada tsementi, pahtlitesse, liimidesse ja plasti ning see parandas toodete tugevust ja kuumataluvust. Sõna asbest pärineb kreeka keelest ja tähendab umbes kustumatut. Kuna kiudu sai ka kodumaalt, muutus asbest Soomes igapäevaseks tooraineks, mida kasutati nii eramutes kui ka tööstuses.

Paakkila: Soome oma asbestikaevandus

Paakkila kaevandus Tuusniemis oli omal ajal maailma suurim antofülliidikaevandus. Seal kaevandatud antofülliitasbest läks peamiselt kodumaisele ehitustööstusele. Seetõttu on vanade Soome seinapahtlite asbest sageli just antofülliit, samas kui mujal maailmas oli kõige levinum asbestiliik krüsotiil. Kaevanduse tootmine lõppes 1975. aastal.

Antofülliit kuulub amfiboolasbestide hulka ja on nagu teisedki asbestiliigid vähkitekitav. Loe lisaks lehelt antofülliit ja artiklist asbest looduses, kus räägime, kuidas asbest aluspõhjas tekib.

Imporditud asbest ja asbesttsement

Kodumaise antofülliidi kõrval toodi Soome krüsotiili ehk valget asbesti, peamiselt Kanadast ja Nõukogude Liidust. Krüsotiili kasutati eelkõige asbesttsementtoodetes, näiteks katuse- ja fassaadiplaatides, mida Soomes kutsutakse argikeeles mineriit- või eterniitplaatideks. Krüsotiil on Soome vanades hoonetes kõige levinum asbestiliik. Asbesttsemendist kirjutame täpsemalt artiklis asbesttsement ja mineriitplaat.

Asbesti kasutamine aastakümnete kaupa

Allolev jaotus on suunav. Sama materjal võis olla kasutusel pikka aega ja hoones võib olla kihte paljudest eri aastakümnetest.

1920.–1940. aastad: kuumus ja tuli

Esimesed Soome asbestitooted olid asbestpapp ning isolatsioonisegud ja -lõngad, mida kasutati seal, kus oli vaja kuuma- ja tulekindlust. Asbesttsemendist seina- ja katuseplaate hakati valmistama 1920. aastate lõpus ning 1930. aastatel kasutati asbesti ka katusepapis, pahtlites ja hüdroisolatsioonis.

Pärast sõdu: ülesehitusaeg

Sõjajärgse ülesehitusaja rintamamiestalo-tüüpi eramud ehitati peamiselt puidust, mistõttu nende algsetes konstruktsioonides on asbesti üldiselt vähe. Asbest jõudis neisse majadesse tavaliselt hilisemate remontidega. Lisateavet leiad artiklist asbest vanas eramus.

Alates 1950. aastatest: uued pinnad ja liimid

Alates 20. sajandi keskpaigast lisati asbesti üha enamatesse pinnakatetesse ja liimidesse. Plaatimisliimid, põrandasegud, plastpõrandakatted, vinüülplaadid ja nende liimid on selle aja tüüpilised asbestimaterjalid ning asbesti sisaldavaid põrandamaterjale valmistati ja paigaldati veel 1980. aastatel.

1960.–1980. aastad: kõige kiirem ehitusaeg

1960. ja 1970. aastatel ehitati Soomes palju ning nende aastakümnete hoonetes esineb asbesti sageli korraga paljudes eri materjalides. Antofülliiti sisaldavaid seinapahtleid kasutati vähemalt 1960. ja 1970. aastatel. Tööstus- ja avalikes hoonetes kasutati ka pritsitud isolatsiooni ja tulekaitsekatteid, milles kiuks oli peamiselt krokidoliit ehk sinine asbest ja osaliselt amosiit ehk pruun asbest. Kokkuvõttes kasutati Soomes krokidoliiti ja amosiiti tunduvalt vähem kui krüsotiili ja antofülliiti.

1990. aastate algus: kasutuse lõpp

Asbesti kasutamist piirati järk-järgult ja 1994. aastal see keelati. Keelu taustast ja sellest, mida see aastaarv remontijale tähendab, kirjutame artiklis millal asbest Soomes keelati.

Pärast keeldu: asbesti pärand hoonetes

Keeld puudutas uute asbestisisaldusega toodete kasutamist ja hoonetes juba olevaid materjale ei olnud vaja eemaldada. Seetõttu ei ole asbesti ajalugu Soomes lõppenud. Vanad materjalid on endiselt seintes, põrandates ja isolatsioonis ning tulevad välja, kui hooneid remonditakse või lammutatakse.

Ka tervisemõjud ilmnevad viivitusega, sest asbestihaigused avalduvad tavaliselt alles pika aja möödudes pärast kokkupuudet. Praegune regulatsioon keskendub seetõttu sellele, et asbesti esinemine selgitatakse välja enne lammutustöid ja lammutamine tehakse ohutult. Olulisemad õigusaktid on seadus asbestilammutustööd puudutavate teatud nõuete kohta (684/2015) ja valitsuse määrus asbestitöö ohutuse kohta (798/2015). ELi asbestiga kokkupuute direktiiv (EL) 2023/2668 karmistab nõudeid veelgi, millest räägime lehel asbesti 2026. aasta seadusemuudatus. Õigusaktide kokkuvõte on artiklis asbestialased õigusaktid Soomes.

Kuidas aitab maja ajalugu asbesti leida?

Kui tead, millal maja on ehitatud ja millal seda on remonditud, saad hinnata, millised kihid pärinevad ajast enne 1994. aastat. Ajalugu näitab, kust tasub asbesti otsida, kuid ainult proov näitab, kas seda on just sinu materjalis.

  1. Selgita välja ehitusaasta, näiteks hoone dokumentidest, haldurilt või omavalitsuse ehitusjärelevalvest.
  2. Kogu andmed varasemate remontide kohta: millal on uuendatud vannituba, kööki, põrandaid ja fassaadi.
  3. Tee kindlaks, milliseid materjale ja kihte eelseisev remont puudutab. Uue pinna all võib olla vana liim või pahtel.
  4. Võta proov igast enne 1994. aastat paigaldatud materjalist, mida kavatsed lihvida, puurida või lammutada. Kasuta ühekordseid kindaid ja vähemalt FFP3-klassi respiraatorit, niisuta kohta, eemalda umbes 2–5-sentimeetrine tükk läbi kõigi kihtide, paki see kahte kotti ja märgista, kata koht teibiga ja pühi ala niiske lapiga.
  5. Saada proovid laborisse ja oota tulemust enne lammutustööde alustamist.

Täpsemad juhised on artiklis kuidas asbestiproovi võtta. Onelab analüüsib proove JEOL SEM-EDS elektronmikroskoobiga, mis tuvastab kõik kuus asbestiliiki, sealhulgas Soomele iseloomuliku antofülliidi. Tulemus saadetakse e-postiga tavaliselt proovi saabumise päeval. Kui asbesti tuvastatakse, teeb lammutustöö asbestilammutuseks volitatud ettevõte. Suuremates projektides teeb kohapealse asbestiuuringu meie sõsarbränd AsbestiPro.

Kui palju maksab asbestianalüüs?

Analüüs maksab 39,90 € + km proovi kohta ja hind on sama 1–100 proovi puhul. Üle 100 proovi tellimuste hinnas saab kokku leppida eraldi. Postikulud ei sisaldu hinnas. Saad tellida analüüsi veebis ja saata proovid postiga laborisse.

Loe ka

mis on asbestianalüüs

Mis on asbestianalüüs?

Mida tähendab asbestianalüüs, kuidas seda tehakse ja millal seda vaja on? Lugege selget juhendit ja tellige lihtsalt asbestiproovi analüüs.

Loe edasi →
asbesti analüüsimeetodid

Asbesti analüüsimeetodid: PLM, SEM-EDS, TEM ja XRD

Asbesti uuritakse polarisatsioonmikroskoobi (PLM), SEM-EDS-i, TEM-i ja XRD-ga. Loe, mida iga meetod näitab ja mida kasutab Onelab.

Loe edasi →
kuidas võtta asbestiproovi

Kuidas asbestiproovi võetakse?

Vaadake asbestiproovi võtmise selgeid juhiseid. Loe, kust proov võetakse, kuidas seda pakendada ja kuidas laborisse saata.

Loe edasi →
mitu asbestiproovi

Mitu asbestiproovi tuleb võtta?

Asbestiproov võetakse igast erinevast materjalist, kihtide ülesehitusest ja remondikorrast, mitte iga ruumi kohta. Vaata arvutusviisi ja näiteid.

Loe edasi →

Kas vajate asbestianalüüsi?

Telli asbestiproovi laborianalüüs mugavalt veebis. Tulemused saabumispäeval.